Otsustasin siis uue tera teha pildil ülemisele saele. Tera toorik tuli kahemehesaest. Kunagi ammu vanaisa rääkis, et sõja ajal pidi iga talu panema välja tööjõu, et 20 tihu puitu metsast kätte saada. Talle oli see metsatöö üsna meeltmööda olnud. Ühe siitkülamehega kahekesi tegid. Mäletan veel lapsepõlvest kuidas külamehe poeg lada summutit keevitas iga aasta enne ülevaatust. Elektroodiga pea kohal, lükkas koguaeg mutreid ja polte täiteks ja muudkui lasi. Iga aasta ennem ülevaatust. Plätuväel keevitas. Siis avastas, et uued sokid on jalas, ronis kanalist välja, võttis sokid jalast ära, töö läks edasi. Väga eredalt on meelde jäänud kuidas üks suur šlakitükk talle suure varba vahele lendas ja kuidas ta siis seal jalga raputas. Pärast tööd alati räägiti tasust ja külamees ütles mu vanaisale: "Ei, Eeri, sa oled teinud küll!"
Mingi kauamängiva õlle vanaisa ikkagi värava kõrvale poetas, kui ülevaatuselt tulime.
Igatahes.. tulles tagasi selle sae juurde, siis ainuke asi mis vanaisal tollest sõjaaegsest metsateost hinge peale oli jäänud, oli see, et korra kui saag puuse kinni oli jäänud, oli mingi totakas metsavaht sinna kiilu vahele löönud ja vanaisa hea kahemehesaag pooleks läinud. Teisest poolest oli keegi juba sae teinud, igavesti hea saag oli olnud. Võtsin siis nüüd allesjäänud poole ette..
No comments:
Post a Comment