Soonehöövli fiks

Vahepeal siin tegin paari lõikelauda ja selleks oli vaja soonehöövliga paar soont hööveldada. Paraku jama selles, et soonehöövel on mul sõjaaegne (kui muidu on Stanley asjad nikeldatud, siis sõja ajal ei olnud niklit kui strateegilist materjali nii ülekülluses ja sõja aegsed höövlid on lihtsalt musta värvi - selle järgi tean et sõjaaegne) ja üsna kulunud.

 Ma usun et paljud käsihööveldajad on seda kohanud, et höövel ei võta midagi, sätid tera sügavamaks, ja seejärel võtab liiga palju. Seda viga põhjustab höövli tera vähene tugi. Nagu ülemisel pildil näha, on sellel teral tagumise tahu all päris hea tükk tühja maad. Siis puiduga kokku puutudes ta paindubki ja kaevab end sügavale sisse. Selle höövli puhul on põhjuseks kulumine. Terad on kõvast süsinikterasest ja höövel ise malmist. Aja jooksul on terad söönud oma sooned või pesad, kus sees nad olema peaksid, palju laiemaks ja seetõttu ei püsigi paigal.

Mõõtsin supleriga tera paksuse ja soone laiuse ja sain vaheks 0,7mm. Otsisin majapidamise pealt vaskplekki, mis parasjagu poole millimeetrine, lõikasin tera laiuse jupi ja sain oma höövli tööle.