Vene höövlid

Eestis on üsna levinud vene höövlid. Tehase nimi oli vist "Voskov". Üsna pikka aega mul ainult vene metallhöövlid olidki. Klõpsasin paar pilti Stanley nr4 höövlist ja selle vene koopiast. Nagu ülevalt pildilt näha, on nad ikka üsna sarnased.Vähemalt väliselt. Venelasel on küll esimene nupp väiksem, aga Stanley höövlid erinesid ka oma tootmisajaloo jooksul üsna palju. Vist on 19 erinevat eristatavat seeriat. Minu oma on siis pärit viimasest ehk 19. seeriast, mida toodeti vist 1946-1968 aastail. Peale seda toodeti loomulikult edasi, kuid kvaliteet langes ja päris Stanleydeks neid enam ei peeta. Võin muidugi siinkohal pange panna, kuna ma puhtalt mälu järgi kirjutan.

Siin pildil, kus nad kõrvuti on hakkavad juba erinevused välja joonistuma. Juhin siis tähelepanu tera pikkusele ja tera külgkalde hoova pikkusele. Stanleyl on nad veidi pikemad. Tera pikkus pole niivõrd oluline, kuid selle hoova pikkus on küll väga määrav, sest venelase lühikese hoovaga on üsna raske saada höövlitera otseks. Mitte midagi võimatut, aga Stanley on selle kõrval lapsemäng.

Siin on pilt tagantpoolt. Tera sügavuse seadenupp on Stanley puhul palju palju parem. Esiteks on tegemist vastupäeva keermega, nii et keerates nuppu "kinni", läheb tera sügavamale ja "lahti" keerates tuleb tera ülespoole. Küllalt loogiline. Venelasel on jällegi vastupidi. Teine suur erinevus on keermetes. Venelasel on M8 keera ja Stanleyl mingi sarnase suurusega tollkeere. Kuna tollkeermel on samm natuke teine (mälu järgi on meeles, et paar kraadi), siis ta käib palju sujuvamalt. Ma olen sama juttu kuulnud ka vanade autode taastajate käest. Nimelt olla kinniroostetanud tollkeermega polte palju kergem lahti saada kui meeterkeermega. Kolmas erinevus on nupu suurus. Stanley oma on palju suurem ja liugleb paremini.

Siin pildil on kelgu küljest tera eemaldatud. Näha on, et kelgud on üsna sarnased. Venelase kelk isegi teoreetiliselt parem, kuna kontaktpind teraga on palju suurem kui Stanley puhul. Mingid erilist erinevust ma sellest küll aru saanud ei ole. Siin pildil joonistub ka välja, kui erinevad on Stanley ja vene höövli tera külgkalde hoovad. Venelasel on lihtsalt mingi stantsitud junn, Stanleyl on palju pikem ja korralikum hoob. Vene höövlil on selle hoova loks palju palju suurem. Alles seda pilti tehes panin tähele, kui käest ma vene höövli kelgu olen lasknud - rooste on peal. Ju kuskil õues tööd tehes on läinud. Kunagi, kui see höövel mul aktiivset kasutust nägi, lasin ma ´terve kelgu esipinna luisul läikima, et saavutada head kontakti teraga.

Siin pildil on võrdluseks terad. Suurim erinevus on vast laastumurdjas. Stanleyl on selline korralik jõnks sees, mis minumeelest annab päris palju juurde. Nimelt vene höövliga on väga raske hööveldada puidu otspinda. Ma kipun arvama et võtmeerinevus on selles jõnksus, kuna see võimaldab palju rohkem survet koondada just lõikeserva taha, kus seda kõige rohkem vaja on. Teine suurem erinevus on vene tera puhul see, et vene teradel on lõikeserva juurest 3-4 cm masina peal tasandatud. Iseenesest on see tore, kergem teritada, kuidminus on tekkinud kahtlus, et ka see võib halvendada tera stabiilsust, kuna kontakt laastumurdjaga väheneb. Oleks pidanud tegelikult pilti tegema..

Ja siin pildil on vene suurem höövel. Stanley nr 5 suurune. Panin selle pildi lihtsalt selle pärast, et näidata kuivõrd imelikus kohas on tagumine käepide. Ta võiks olla 7-8 cm eespool nagu originaalil.

Niisiis.. kokkuvõtteks võin omast kogemuses öelda, et vene höövliga ei ole mõtet jamada. Põhihäda on reguleerimine. Vene höövlit on lihtsalt niivõrd palju raskem saada ilusat õhukest laastu lõikama kui Stanleyt. Ja kuna siluhöövlit võid päev jooksul vabalt ka kümme korda teritada, siis on see päris määrav, sest peale iga teritust on vaja ju lõige uuesti paika sättida. Teine miinus on tera stabiilsus. No ei saa vene höövliga lihtsalt lõigata otspinda. Võib-olla mändi ja leppa, aga saarepuud on üsna raske hööveldada. No tegelikult saab aga see on umbes nagu elektroodiga plekki keevitada - kirumist on palju. Ja viimane asi.. selle Stanley töökorda seadmiseks kulus võib-olla kaks tundi maksimum, kui see venelane... see on mitu korda nii palju hoolt saanud suures lootuses, et ehk hakkab korralikult tööle ja ikka ei tee sama head tööd. Parem tellida kusagilt ebay kaudu mõni vana Stanley. Mina tellisin Prantsusmaalt ja koos postiga oli 40 eurot. Lisaks sain veel igasugu muud huvitavat. Poest võib küll selle raha eest midagi uut sarnast saada, kuid seal ei pruugi olla sellist kvaliteeti. On muidugi olemas ka uusi häid höövleid a'la Lie Nielsen või Veritas, kuid selle postituse mõte on edasi anda minu kogemust, et vene höövliga ei ole mõtet jamada mitu aastat nagu mina seda tegin. Vene höövli asemel paarisajaeurost luksushöövlit soovitada oleks kohatu, kuid paarikümneeurost Stanleyt juba võib. Pealegi pidada Stanley sama hea olema kui kallid luksushöövlid. Eks ma kunagi kirjutan sarnase võrdluse kui raatsin kunagi midagi sellist osta.

Muide.. mul on Ebayst tellitud kaks Stanleyt juurde ja seega on varsti oodata postitust höövlit kordategemise kohta.